Dr. Sandra Kase

Miks ma ei usu esteetilise meditsiini veenikaudsetesse vitamiini-teraapiatesse?

Esteetiline veenikaudne ehk i/v-teraapia on suuresti turunduslik kontseptsioon, mille teaduspõhisus tervetel inimestel on väga nõrk. I/V meetod ei tee vitamiinidest maagilisi molekule!

Mis on IV-teraapia?
Infusioonravi on meditsiiniline meetod, millel on väga selged näidustused:
✔ raske vedelikupuudus
✔ elektrolüütide häired (Na/K jm)
✔ vitamiinipuudus (nt B12)
✔ imendumishäired
✔ onkoloogia, intensiivravi, operatsioonijärgne taastumine jne

Esteetikas kasutatakse i/v teraapiat aga sageli ilma meditsiinilise näidustuseta, lubades: lisaenergiat, immuunsüsteemi tugevdamist, vananemisvastaseid efekte, detox’i, rasvapõletust jne, aga enamik nendest efektidest ei ole kliiniliselt tõendatud.

Tõsi, veeni kaudu jõuab aine 100% verre, aga küsimus pole biosaadavuses – küsimus on: kas inimesel on mõne elemendi puudus?

Kui patsiendil ei ole C-vitamiini, B-vitamiini või magneesiumi defitsiiti, siis keha eritab liigsed elemendid uriiniga, ei tõsta kollageeni tootmist ega “käivita” rasvapõletust.

Lubadused:
“detox”: toimub maksa ja neerude kaudu niikuinii 24/7
“energy boost”: ei toimi, kui patsiendil ei ole konkreetse elemendi nagu Mg, B-vit puudust
“immuunsüsteemi tugevdamine”: ei enneta haigestumist
“anti-aging”: puuduvad igasugused randomiseeritud kliinilised uuringud, mis tõendaksid naha vananemise aeglustumist. Kollageeni sünteesitakse kudedes, mitte veres
“Rasvapõletus”: ükski vitamiin ja i/v lahus ei põleta rasva ilma kaloridefitsiidita

Enesetunde paranemine, mida patsiendid kirjeldavad, on väga sageli:
👉 vedelik
👉 platseebo
👉 tähelepanu + puhkeaeg

mitte biokeemiline ime.

Fotodel on näha patsiendi teekond kolmes etapis: 6 kuud tagasi → enne uut protseduuri → vahetult pärast uut protseduuri.

Esimesel korral tegime Radiesse hübriidprotseduuri, kus kombineerisin CaHA-põhise biostimulatsiooni hüaluroonhappega. Selle lähenemise mõte ei ole ainult kohene volüümi või kontuuri lisamine – CaHA toimib kudedes biostimulaatorina ning toetab järk-järgult kollageeni ja ekstratsellulaarse maatriksi remodelleerumist.

Kuus kuud hiljem on näha just see, mida pikaajalise näoplaani puhul otsin: parem kudede kvaliteet ja toestus, säilitades loomulikud proportsioonid.

Seejärel tegime järgmise hübriidprotseduuri, et tulemust edasi ehitada. Mitte „rohkem täidet“, vaid kihiline ja järjepidev lähenemine vananeva näo struktuurile ja naha kvaliteedile.

Botuliintoksiin otsmikule ja kurjusekortsule

Kas sulle on tehtud silmade Botox, aga naeratades on põskedel kortsud ikka alles?

Miks see juhtub?
Botox lõõgastab peamiselt orbicularis oculi lihast silma ümber, aga naeratades tekivad põsele kortsud sageli hoopis seetõttu, et:

✔️ põsenahk liigub ülespoole
✔️ naha elastsus on vähenenud
✔️ nahaalune rasvkude on õhenenud
✔️ kollageeni on vähem
✔️ näo keskosa tugi on vanusega vähenenud.

Seetõttu võib lihas olla küll lõõgastunud, kuid nahk kortsub ikkagi.

Mida siis teha?
Ravi sõltub põhjusest.
• Kui probleem on lihases → Botox aitab.
• Kui probleem on naha kvaliteedis → vajalik võib olla kollageeni stimuleeriv ravi (näiteks CaHA), skinboosterid, polünukleotiidid või fraktsionaalne laser.
• Kui probleem on keskosa mahu ja toe kadumises → võib aidata põsesarnade või keskosa struktuurne taastamine.

Sageli annab parima tulemuse erinevate meetodite kombineerimine.

Botox ei ole ainult kortsude jaoks.
Seda uuritakse juba ka vähiravis.

Kui enamik inimesi mõtleb botuliintoksiinile, tulevad meelde laubakortsud ja kurjusekorts.
Aga meditsiinis on selle kasutus palju laiem.

Botuliintoksiini kasutatakse juba täna näiteks:
• kroonilise migreeni ravis
• lihasspasmide ja düstooniate korral
• liigse higistamise ravis
• üliaktiivse põie sümptomite leevendamisel
• vähivalu korral
* süljeerituse vähendamiseks neuroloogiliste haiguste korral

Aga…Teadlased uurivad, kas botuliintoksiin võiks tulevikus mängida rolli ka vähi ravis.

Viimastel aastatel on leitud, et mitme kasvaja kasv ja levik sõltub osaliselt närvisüsteemist. Botuliintoksiin blokeerib närvilõpmete signaaliülekannet ning seetõttu uuritakse, kas see võiks muuta kasvajate keskkonda ja aeglustada nende arengut.

Lisaks uuritakse botuliintoksiini kasutamist vähipatsientidel valu leevendamiseks, neelamishäirete vähendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

Oluline on rõhutada:
❗️Botuliintoksiin EI OLE täna vähiravi.
❗️Enamik uuringuid on alles labori- või varajaste kliiniliste uuringute faasis.

Kuid see on hea näide sellest, kuidas üks ravim võib olla täiesti erinevate meditsiiniliste eesmärkidega.

Esteetiline meditsiin ja tõenduspõhine meditsiin ei ole kaks eraldi maailma – sageli kasutavad need samu ravimeid, lihtsalt erineval eesmärgil.